Lugedes Kaido Kikkase artiklit internetisuhtlusest mõtlesin kohe erinevatele jututubadele ja erinevatele suhtlusportaalidele, mis on erinevatel perioodidel olnud Eesti noorte hulgas populaarsuse keskmes. Eriti hästi annab nende virtuaalkogukondade väärtuslikust edasi minu arvates Kikkase poolt viidatud järgnev tsitaat: "Internetis võivad kasv, kaal, rass ja sugu jäädagi tundmatuks. Ilu ei võlu meid, inetus ei peleta eemale. Me muutume lihtsalt ja puhtalt oma sõnumiteks." (Barrett&Wallace, 1994)
Eelnevast tulenevalt otsustasin alustuseks sirvida interneti avarustes ning vaadelda lühikese aja jooksul erinevates jututubades aset leidvat, mille tulemusena suutsin iseennast üllatada. Mitmed jututoad, milles oma varases nooruseas aega veetsin pole praeguseks enam üldse kasutusel ning need jututoad, kuhu hetkeks sisse piilusin, olid märkimisväärselt inimtühjad ja reaalset suhtlemist võis märgata seal vaid üksikute mõttevahetuste näol.
Ka levinud suhtlusportaalidest on paljud praeguseks oma aja ära elanud ning mitmete portaalide kasutajaskond väheneb iga aastaga märgatavalt. Heaks näiteks siinkohal on näiteks Rate.ee ja Orkut.com, mis mitmeid aastaid tagasi olid noorukite seas väga populaarsed, kuid nüüdseks on paljud kasutajad nendest portaalidest irdunud ning populaarseimaks suhtlusportaaliks julgen täna pidada laialt levinud Facebooki, mille kasutajaskonna hulgast võib lisaks noorukitele leida ka hulgaliselt väga noori, keskealisi ning samuti eakaid kasutajaid.
Küllaltki probleemseks osutub Facebook minu arvates eelkõige pimedate ja vaegnägijate ning samuti nende erivajadusega inimeste jaoks, kellel on märkimisväärseid raskuseid koordinatsiooniga. Facebook kujutab endast suurt infohulka rohkete reklaamide ja värvikirevuse keskel, mistõttu on keeruline sealt välja selekteerida olulist infot ning koordinatsioonihäirete puhul tekivad raskused ka soovitud viidetele täpselt klikkimisel. Ohuks erivajadusega kasutajale on ka järje kaotamine, sest Facebooki näol on tegemist ise-uueneva keskkonnaga, mis nihutab muutustest tulenevalt teksti järjest edasi isegi siis, kui lugeja ei ole jõudnud veel varasemat infot soovitud viisil läbi töötada. Facebooki loomulik valge taust teeb minu arvates teksti raskesti loetavaks, kuid praeguseks on Facebooki meeskonna poolt välja töötatud ka teistsuguse värvilahendusega kujunduse malle, mis võivad veidikenegi vaegnägijale selle portaali kasutamisel toeks olla.
Kontrollides lehekülje standarditele vastavust validaatori abil, selgub, et tehniliselt on Facebookil palju vigu ning see tõestab ka asjaolu, et erivajadusega portaali kasutajatel on sageli väga keeruline selles keskkonnas ilma suurte takistusteta toime tulla (info laialivalguvus, järje kaotamine, raskused koordinatsiooniga jms).
Keelekasutus Facebooki keskkonnas sõltub suuresti portaali kasutaja tutvusringkonna igapäevastest harjumustest ja haridusest ning kuna inimestel on vaba valik oma sõbralisti kuuluvate liikmete osas, siis üldist keelelist konteksti saab iga kasutaja suhteliselt suurel määral mõjutada oma tutvusringkonna objektiivsel hindamisel ning iseenda suhtes sobivate valikute langetamisel, näiteks võib jätta väga üleoleva hoiaku või ropendava suuvärgiga kontakti oma sõbralisti lisamata, kuid võimalik on ka lihtsalt keelustada nende isikute poolt jagatava info kuvamine oma uudistevoos.
Olenemata sellest, kes parajasti Facebooki kasutab, soovitan ma igal juhul tal meeles pidada Kikkase poolt viidatud järgnevat nõuannet: "Ole inimene ja käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus," sest keegi meist ei tahaks suhteid rikkuda mõtlematult tuulde visatud arvamusavalduste tõttu ning veel vähem leida ennast negatiivse alatooniga mõne ajalehe esikaanelt või kaante vahelt.
Kasutatud allikas
Kikkas, K. (2010). Internetisuhtlus. [31.08.2013]. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest
Eelnevast tulenevalt otsustasin alustuseks sirvida interneti avarustes ning vaadelda lühikese aja jooksul erinevates jututubades aset leidvat, mille tulemusena suutsin iseennast üllatada. Mitmed jututoad, milles oma varases nooruseas aega veetsin pole praeguseks enam üldse kasutusel ning need jututoad, kuhu hetkeks sisse piilusin, olid märkimisväärselt inimtühjad ja reaalset suhtlemist võis märgata seal vaid üksikute mõttevahetuste näol.
Ka levinud suhtlusportaalidest on paljud praeguseks oma aja ära elanud ning mitmete portaalide kasutajaskond väheneb iga aastaga märgatavalt. Heaks näiteks siinkohal on näiteks Rate.ee ja Orkut.com, mis mitmeid aastaid tagasi olid noorukite seas väga populaarsed, kuid nüüdseks on paljud kasutajad nendest portaalidest irdunud ning populaarseimaks suhtlusportaaliks julgen täna pidada laialt levinud Facebooki, mille kasutajaskonna hulgast võib lisaks noorukitele leida ka hulgaliselt väga noori, keskealisi ning samuti eakaid kasutajaid.
Küllaltki probleemseks osutub Facebook minu arvates eelkõige pimedate ja vaegnägijate ning samuti nende erivajadusega inimeste jaoks, kellel on märkimisväärseid raskuseid koordinatsiooniga. Facebook kujutab endast suurt infohulka rohkete reklaamide ja värvikirevuse keskel, mistõttu on keeruline sealt välja selekteerida olulist infot ning koordinatsioonihäirete puhul tekivad raskused ka soovitud viidetele täpselt klikkimisel. Ohuks erivajadusega kasutajale on ka järje kaotamine, sest Facebooki näol on tegemist ise-uueneva keskkonnaga, mis nihutab muutustest tulenevalt teksti järjest edasi isegi siis, kui lugeja ei ole jõudnud veel varasemat infot soovitud viisil läbi töötada. Facebooki loomulik valge taust teeb minu arvates teksti raskesti loetavaks, kuid praeguseks on Facebooki meeskonna poolt välja töötatud ka teistsuguse värvilahendusega kujunduse malle, mis võivad veidikenegi vaegnägijale selle portaali kasutamisel toeks olla.
Kontrollides lehekülje standarditele vastavust validaatori abil, selgub, et tehniliselt on Facebookil palju vigu ning see tõestab ka asjaolu, et erivajadusega portaali kasutajatel on sageli väga keeruline selles keskkonnas ilma suurte takistusteta toime tulla (info laialivalguvus, järje kaotamine, raskused koordinatsiooniga jms).
Keelekasutus Facebooki keskkonnas sõltub suuresti portaali kasutaja tutvusringkonna igapäevastest harjumustest ja haridusest ning kuna inimestel on vaba valik oma sõbralisti kuuluvate liikmete osas, siis üldist keelelist konteksti saab iga kasutaja suhteliselt suurel määral mõjutada oma tutvusringkonna objektiivsel hindamisel ning iseenda suhtes sobivate valikute langetamisel, näiteks võib jätta väga üleoleva hoiaku või ropendava suuvärgiga kontakti oma sõbralisti lisamata, kuid võimalik on ka lihtsalt keelustada nende isikute poolt jagatava info kuvamine oma uudistevoos.
Olenemata sellest, kes parajasti Facebooki kasutab, soovitan ma igal juhul tal meeles pidada Kikkase poolt viidatud järgnevat nõuannet: "Ole inimene ja käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus," sest keegi meist ei tahaks suhteid rikkuda mõtlematult tuulde visatud arvamusavalduste tõttu ning veel vähem leida ennast negatiivse alatooniga mõne ajalehe esikaanelt või kaante vahelt.
Kasutatud allikas
Kikkas, K. (2010). Internetisuhtlus. [31.08.2013]. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest
RSS Feed