Minu ootused antud kursusele olid algselt üsna tagasihoidlikud, kuid nüüd, kui on suur töö ära tehtud, siis ma saan aru, et olen antud kursuse käigus väga palju juurde õppinud. Kõige rohkem õppisin ma antud kursuse käigus kodulehekülje tegemise kohta, sest selle kallal sai rohkelt tööd tehtud mitme erineva päeva jooksul. Kodulehekülge lõpptulemus on väga kena ja rahuldust pakkuv, kuid tee selleni oli ikka küllaltki vaevaline, sest rohked vead ja nende parandamine röövivad ühtlasi ka rohkelt energiat ning muutuvad lõpuks üsna tüütuks. Ma olen rahul, et sain suurema osa vigadest koduleheküljelt lõpuks eemaldatud ja usun, et võin enda üle uhke olla, sest suur töö on tehtud hoolimata sellest, et mõned vead veel jäid, mida mul ei õnnestunud peale mitmeid korduvaid katseid eemaldada.
Peale kodulehekülje meeldis mulle antud kursuse juures ka erinevate abivahendite tundma õppimine, mis võiksid erivajadusega inimesi ühel või teisel viisil toetada. Kuna ma ka puutun tööalaselt pisut kokku tehnoloogia arenguga erivajadustega inimeste kontekstis, siis võin kindlalt väita, et kahest suunast saadud teadmised ainult täiendavad teineteist ja juhatavad mind enesekindlamalt oma erialal edasi. Kindlasti soovitan järgnevate kursuste jooksul rääkida tahvelarvutist ja PCS-piltidest tahvelarvutis kui heast alternatiivse kommunikatsiooni võimalusest, sest see on suureks abiks ka sügava puudega inimestele, kes saavad tahvelarvuti võimalusi kasutada kas oma kõne puudumise asendamiseks või täiendamiseks. Näiteks mõnel erivajadusega inimesel on lihtsam enese väljendamiseks vajutada šokolaadi pildile, kui seda keerulist sõna ise välja hääldada, eriti siis kui verbaalne kõne täielikult puudub.
Ma olen väga tänulik selle toreda ja hariva kursuse eest, mida on loengutes saatnud rohke informatsioon ja positiivsus. Soovin jõudu õppimiseks ja kodulehe koostamiseks ka järgnevatele kursustele.
Lugedes Kaido Kikkase artiklit internetisuhtlusest mõtlesin kohe erinevatele jututubadele ja erinevatele suhtlusportaalidele, mis on erinevatel perioodidel olnud Eesti noorte hulgas populaarsuse keskmes. Eriti hästi annab nende virtuaalkogukondade väärtuslikust edasi minu arvates Kikkase poolt viidatud järgnev tsitaat: "Internetis võivad kasv, kaal, rass ja sugu jäädagi tundmatuks. Ilu ei võlu meid, inetus ei peleta eemale. Me muutume lihtsalt ja puhtalt oma sõnumiteks." (Barrett&Wallace, 1994) Eelnevast tulenevalt otsustasin alustuseks sirvida interneti avarustes ning vaadelda lühikese aja jooksul erinevates jututubades aset leidvat, mille tulemusena suutsin iseennast üllatada. Mitmed jututoad, milles oma varases nooruseas aega veetsin pole praeguseks enam üldse kasutusel ning need jututoad, kuhu hetkeks sisse piilusin, olid märkimisväärselt inimtühjad ja reaalset suhtlemist võis märgata seal vaid üksikute mõttevahetuste näol. Ka levinud suhtlusportaalidest on paljud praeguseks oma aja ära elanud ning mitmete portaalide kasutajaskond väheneb iga aastaga märgatavalt. Heaks näiteks siinkohal on näiteks Rate.ee ja Orkut.com, mis mitmeid aastaid tagasi olid noorukite seas väga populaarsed, kuid nüüdseks on paljud kasutajad nendest portaalidest irdunud ning populaarseimaks suhtlusportaaliks julgen täna pidada laialt levinud Facebooki, mille kasutajaskonna hulgast võib lisaks noorukitele leida ka hulgaliselt väga noori, keskealisi ning samuti eakaid kasutajaid. Küllaltki probleemseks osutub Facebook minu arvates eelkõige pimedate ja vaegnägijate ning samuti nende erivajadusega inimeste jaoks, kellel on märkimisväärseid raskuseid koordinatsiooniga. Facebook kujutab endast suurt infohulka rohkete reklaamide ja värvikirevuse keskel, mistõttu on keeruline sealt välja selekteerida olulist infot ning koordinatsioonihäirete puhul tekivad raskused ka soovitud viidetele täpselt klikkimisel. Ohuks erivajadusega kasutajale on ka järje kaotamine, sest Facebooki näol on tegemist ise-uueneva keskkonnaga, mis nihutab muutustest tulenevalt teksti järjest edasi isegi siis, kui lugeja ei ole jõudnud veel varasemat infot soovitud viisil läbi töötada. Facebooki loomulik valge taust teeb minu arvates teksti raskesti loetavaks, kuid praeguseks on Facebooki meeskonna poolt välja töötatud ka teistsuguse värvilahendusega kujunduse malle, mis võivad veidikenegi vaegnägijale selle portaali kasutamisel toeks olla. Kontrollides lehekülje standarditele vastavust validaatori abil, selgub, et tehniliselt on Facebookil palju vigu ning see tõestab ka asjaolu, et erivajadusega portaali kasutajatel on sageli väga keeruline selles keskkonnas ilma suurte takistusteta toime tulla (info laialivalguvus, järje kaotamine, raskused koordinatsiooniga jms). Keelekasutus Facebooki keskkonnas sõltub suuresti portaali kasutaja tutvusringkonna igapäevastest harjumustest ja haridusest ning kuna inimestel on vaba valik oma sõbralisti kuuluvate liikmete osas, siis üldist keelelist konteksti saab iga kasutaja suhteliselt suurel määral mõjutada oma tutvusringkonna objektiivsel hindamisel ning iseenda suhtes sobivate valikute langetamisel, näiteks võib jätta väga üleoleva hoiaku või ropendava suuvärgiga kontakti oma sõbralisti lisamata, kuid võimalik on ka lihtsalt keelustada nende isikute poolt jagatava info kuvamine oma uudistevoos. Olenemata sellest, kes parajasti Facebooki kasutab, soovitan ma igal juhul tal meeles pidada Kikkase poolt viidatud järgnevat nõuannet: "Ole inimene ja käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus," sest keegi meist ei tahaks suhteid rikkuda mõtlematult tuulde visatud arvamusavalduste tõttu ning veel vähem leida ennast negatiivse alatooniga mõne ajalehe esikaanelt või kaante vahelt. Kasutatud allikasKikkas, K. (2010). Internetisuhtlus. [31.08.2013]. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest
Mina valisin analüüsimiseks Anu Üksküla kodulehekülje. Kodulehekülje sisuline pool on koostatud vesipea ehk hüdrotsefaalia teemal ning hõlmab nii hüdrotsefaalia kirjeldust, sümptomeid ja avaldumist kui ka ravivõimalusi ja prognoosi. Sisulise poole pealt on kodulehekülg hariv ning pakub põnevat lugemist erinevatele sihtgruppidele. Kodulehekülje täpiline kujundus jätab väga sümpaatse ja hubase mulje ning ka väikesed pildid on sümpaatsed, kuigi arusaamatuks jääb nende seos käsitletud temaatikaga ning kursoriga piltidele liikudes ei ole nähtav ka piltide kirjeldus, mis võiks olla abiks vaegnägijatele. Pealkirjad ja sisuline tekst on kirjasuuruse poolest hästi nähtavad, kuid koduleheküljele võiks lisada ka autori kontaktandmed, et huvi korral oleks võimalik ühendust võtta ja lisaküsimusi küsida. Tehnilise poole pealt analüüsisin kodulehekülge W3C validaatoriga. Validaator tuvastas kodulehekülje igal eraldi leheküljel vaid ühe kolmnurga vea, mis on minu arvates tehniliselt väga hea tulemus. Kuna eelnimetatud kolmnurga viga on tehniliselt suhteliselt levinud eksimus, siis julgen antud kodulehekülge pidada üsna ideaali lähedaseks, mida võib ka teistele tudengitele eeskujuks seada. Proovisin valideerimiseks ka WAVE validaatorit, mis näitab vead ära küll täpsemalt ja jagab konkreetseid soovitusi vigade parandamiseks, kuid on samas küllaltki keerukas ja raskesti mõistetav.
Reljeefne hiirReljeefne hiir on arvutihiire sarnane seade, mis lisaks tavahiire funktsioonile annab tagasisidet reljeefsete elementide kaudu. Reljeefse hiire plussiks on seadme väikesed mõõtmed ja mobiilsus. Lisaks võib see seade kasutada oma hääleväljundit või töötada koos arvutisse installeeritud ekraanilugejaga. Reljeefne hiir võimaldab pimedal arvutikasutajal saada ülevaate ekraanil olevatest kujunditest ja joonistest ning isegi joonistada Windows paint'ga, kuid probleemiks on seadme kõrge hind ning keeruline kasutama õppimine. PedaalhiirPedaalhiir on arvutihiir, mis võimaldab kasutajal jalgadega kursorit liigutada ja hiire nuppe vajutada ning on mõeldud eelkõige inimestele, kellel on raskusi tavahiirega navigeerimisel. Pedaalhiir on tavahiirest suurem ja tugevama konstruktsiooniga, mistõttu talub see paremini tugevamat survet, mida pedaali vajutamine tekitab. Pedaalhiire kasutamine eeldab rohkem aega, sest inimesed ei suuda reeglina oma jalgadega nii täpseid liigutusi teha kui oma kätega. Pedaalhiire pikaajaline valesti kasutamine võib põhjustada lihaskrampe jalgades ja alaselja probleeme. Pedaalhiire kasutamisest saab hea pildi näiteks järgnevast youtube videost. Pedaalhiir on küll kõrge hinnaga, kuid seda on võimalik ka ise valmistada, näiteks sellel koduleheküljel olevate juhiste järgi. VõrdlusMõlemad hiiretüübid on heaks alternatiiviks erivajadusega inimestele, kellele tavahiire kasutamine ei ole käepärane või osutub hoopis võimatuks. Küll aga erinevad need hiired suuresti oma täpsema sihtgrupi poolest, sest reljeefne hiir on mõeldud eelkõige pimedatele või vaegnägijatele, kuid pedaalhiir seevastu füüsilise erivajadusega isikutele, kellel on raskusi koordinatsiooniga või kes ei saa igapäevaelus toime tulemiseks kasutada oma käsi. Samal ajal kui reljeefne hiir on oma mõõtmetelt väike ja hea mobiilsusega, siis pedaalhiirt on suurte mõõtmete tõttu kaasas kanda tunduvalt ebamugavam. Mõlemad abivahendid on paraku kõrge hinnaga ning nende kasutama õppimine eeldab suhteliselt palju aega. Tehnoloogiliste abivahendite kasutaja peaks kindlasti alati jälgima oma kehaasendit, et vältida selja- ja kaelaprobleeme ning pedaalhiire puhul ka lihaskrampe jalgades. Kasutatud allikad:
Kikkas, K. (2010). Tugitehnoloogia. [30.08.2013].http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/TugitehnoloogiaRäpp, A. (2003). Ülevaade pimedate ja nõrgaltnägijate abivahenditest arvutiga töötamisel. [30.08.2013]. http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/#_Toc35621395
Eelnevatel sajanditel on tehnoloogia mõju inimeste elule vaevu märgatav olnud, kuid nüüd on tehnoloogia igapäevaelu loomulik osa. Tehnika hõlbustab ja kiirendab oluliselt mitmesuguste protsesside läbi viimist ning minu arvates on tänapäeval tehnikast saanud ka erivajadusega inimeste jaoks küllaltki oluline abivahend. Nõukogude perioodil tauniti kõikvõimalikesse erinevustesse ja erivajadustesse positiivselt suhtumist ning erivajadusega inimene saadeti väga kergekäeliselt eraldatuna kinnisesse asutusse. Praegusel ajal aga on loomulik, et erivajadusega inimestel on tänu tehnilistele abivahenditele rohkelt võimalusi iseseisvalt toime tulemiseks ja ühiskonnaelus aktiivselt osalemiseks. Nii näiteks saavad pimedad ja vaegnägijad kasutada punktkirjal põhinevat tehnoloogiat või ette antud informatsiooni vastavalt vajadusele hetkega suurendada. Samuti võimaldab tehnoloogia erinevate teenuste ja tegevuste diferentseerimist heliliste märguannetega. Füüsilise puudega inimestele on minu arvates aga suure teene osutanud puutetundliku tehnoloogia areng, sest tahvelarvuteid või smart-tahvleid on oluliselt hõlpsam käsitseda kui kohmakat lauaarvutit ning isegi sülearvuti on minu arvates tahvelarvutitega võrreldes igapäevaseks kasutamiseks suur ja kohmakas.Tänu IT arengule on erivajadusega inimestel järjest enam võimalusi soovitud hariduse omandamiseks ning samuti on kiirelt leitav ka muu oluline informatsioon, mis on erivajadusega inimestele toeks igapäevaeluga toimetulekul. Nii näiteks on kiiresti leitavad erinevad meditsiinilised ravivõimalused ja teenused ning sotsiaalsed sündmused ja üritused ühiskonnas, mis erivajadusega inimestele huvi võivad pakkuda. Ka hariduse omandamiseks on erivajadusest lähtuvalt väga erinevaid võimalusi alates laialt levinud e-õppest ja kaasavast haridusest kuni lihtsustatud õppematerjalideni välja, mille sihtgrupiks võivad olla väga erineva arengutasemega õpilased. Näiteks vaimupuudega inimestele on võimalik luua põnevaid ja samal ajal lihtsasti mõistetavad materjale, milleks võib olla näiteks ettevalmistav videoloeng toiduvalmistamise teemal koos seda harjutava mänguga. Hoolimata infotehnoloogia rohketest võimalustest on erivajadustega inimeste elus oluline vältida selle muutumist domineerivaks. Erivajadusega inimesi arendab eelkõige mitmesugune teraapia, mida piiratud võimalustega tehnika pakkuda ei suuda. Samuti on erivajadusega inimeste jaoks asendamatu ja äärmiselt vajalik igasugune sotsiaalne suhtlus. Tehnika võib küll vahel suhtlemist hõlbustada, kuid ei suuda iial inimesele pakkuda sellist rahulolu nagu otsene suhtlus lähedaste ja teiste inimestega. Kahtlemata on tehnika panus inimeste eludes äärmiselt tänuväärne, kuid sellegipoolest tasub inimestel mõtelda, millal on tehnika kasulik ja vajalik ning millal on tark tehnika oma tegemiste juures kõrvale jätta. Tähtis on, et inimesed suudaksid säilitada piirid virtuaalse kaose ja reaalse korrastatud maailma vahel ning mõistaksid, et tehnika ei ole mitte eluviis vaid vahend, mille abil oma eluga hõlpsamalt toime tulla (Palsson, 2000).Kasutatud allikas: Palsson, H. (2000). Kosmose ja kaose vahel. [30.08.2013]. http://www.ise.ee/telemaatika2000/kogumik/palsson.htm
Puue kui tabu Puuet tabuna on väljendatud isegi Piiblis, kus Jeesuselt küsitakse pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?" Tunduvalt äärmuslikum olukord oli aga Sparta linnriigis, kus isa oli sunnitud vanemate nõukogu käsul oma erivajadusega vastsündinu mägedesse surema jätma või kaljudelt alla viskama. Antiikajal soovis võim tagada vaid elujõuliste ja võimekate alamate üleskasvamise. Tabu-ajajärgu teises perioodis hoolitses keskaegne külakogukond oma nõrgemate liikmete põhivajaduste tagamise eest, kuid nimetas neid siiski veel "külalollideks". (Kikkas, 2010) Puue kui tervisehäire
Renessansiajal võrdsustus puudega inimene haige inimesega ning sellest tulenevalt ei olnud puue saatusega inimesele enam igaveseks määratud ning nähti lootust ka paranemise osas. Patsiendi roll muutis puudega inimese teovõime minimaalseks ning ta muutus sellises olukorras subjektist objektiks, kellega võisid tegeleda vaid vastava väljaõppe saanud arstid. Kuulus Helen Keller oli omas ajas lausa kolmekordse puudega: pime, kurt ja lisaks naisterahvas, mida loeti hariduse omandamise juures väga suureks puudeks. Meditsiiniline mudel mõjutab puuetega inimestesse suhtumist oluliselt veel tänapäevalgi, sest on teada mitmeid juhtumeid, kus tänaval erinevate erivajadustega inimesi liiklemas nähes kohkuvad paljud inimesed ära ning tunnevad hirmu, sest ei pea ennast piisavalt pädevaks erivajadustega inimestega suhtlemisel või kardavad äkilisi raevu- või ärevushooge, mis erivajadusega inimestel avalduda võivad. Nii nagu XX. sajandi eugeenikaliikumine pooldas erivajadusega inimeste sulgemist kinnistesse asutusse, siis leidub kahjuks ka tänapäeval rohkelt inimesi, kes eelistaksid olukorda, kus eelkõige vaimupuudega, kuid ka mitmesuguste füüsiliste puuetega inimesed oleksid igapäevaselt "silma alt ära". Eugeenikaliikumine välistas selle, et puuetega inimesed võiksid järglasi saada ning keelustas nende inimeste osalemise laiemas ühiskonnaelus. (Kikkas, 2010) Puue kui ühiskonna probleemXX. sajandi teisel poolel hakati puuet vaatama kui ühiskonna võimetust vastata üksikisiku vajadustele. Sotsiaalse mudeli järgi peab ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste eripärad ei takista neil ühiskonnas aktiivselt osalemist. Sotsiaalse mudeli positiivse tulemusena võib mainida tänapäevaseid kuuldeaparaate, nägemisabivahendeid ning ka operatsioone nagu laser-silmalõikus või kõrvaimplantaatide paigaldamine. Sotsiaalsest mudelist ja radikaalfeminismist lähtudes järeldatakse näiteks seda, et raske liikumispuudega inimene, kes üritab käima õppida, käitub valesti, sest süüdlaseks on nende silmis ühiskond ning üksikisik käitub sellisel juhul "reeturina". 1978. aastast on NSV Liidus ametlikult dokumenteeritud väide, et Eestis ei ole puuetega lapsi, kuigi tegelikkuses olid nad kõik peidetud "suletud uste taha". Omaaegse puudega inimese tipphariduseks sel ajal oli ilmselt Invaliidide Kutsekoolis pakutav kodumasinate remondilukksepa eriala. Praegusel ajal kehtib Eestis ametliku dokumendina 1988. aastal välja antud "Eesti Invapoliitika Üldkontseptsioon", milles olev terminoloogia kannab endas veel siiani meditsiinilise mudeli laengut, kuid samal ajal nähakse seal puuet ka ühiskonna probleemina. (Kikkas, 2010) Puue kui eluviisTänapäeval on märgatavalt ühiskonda sulandunud mitmesuguste erivajadustega inimesed nii nagu seda on ka näiteks prillikandjad või vähese juuksekasvuga inimesed. Mõnel juhul saab puuetega inimestest rääkida kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega (nt. kurdid), kuigi ka sellisel puhul võivad esile kerkida äärmuslikud juhtumid, näiteks on teada juhtumeid, kus kurdid vanemad on teadlikult üritanud saavutada olukorda, kus nende laps oleks samuti kurt. Tänapäeval on erivajadustega inimestele loodud hulgalised erinevaid valikuvõimalusi ja vabadusi nii hariduse omandamise kui ka vaba aja veetmise osas. Nii on näiteks erivajadusega inimeste vajadustele vastavaks kohandatud erinevaid õppekeskkondasid ning loodud on ka näiteks kohandatud spordivõistlused kuulsa paraolümpia näol. Erinevalt varasematest perioodidest kaitsevad ka seadusandlus ja teised olulised dokumendid erivajadustega inimeste õiguseid ning püüavad sealjuures tagada ka erivajadusest lähtuva diskrimineerimise vähenemist ühiskonnas. Eesti seadusandlust mõjutavad praegusel ajal oluliselt Euroopa Liidust pärinevad euroseadused. Nüüdseks on enamik arenenud ühiskondadest jõudnud järeldusele, et võimalikult paljude inimeste kaasamine ühiskonda on kogu ühiskonna huvides. (Kikkas, 2010) AllikasKikkas, K. (2010). Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. [21.08.2013].http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade
I nädal (21.08 - 28.08 KÕP)(2.09 - 8.09): Sissejuhatus
II nädal (30.08 - 12.09 KÕP)(9.09 - 15.09): alustame praktikast (veebitegemise kiirkursus)
III nädal (12.09 - 18.09 KÕP)(16.09 - 23.09): IT ja erivajadused
IV nädal (19.09 - 25.09 KÕP): tugitehnoloogia
V nädal (26.09 - 9.10 KÕP): ligipääsetav Internet
VI nädal (10.10 - 16.10 KÕP): võrgusuhtluse eripärad
VII nädal (17.10 - 23.10 KÕP): kokkuvõtted
|
RSS Feed