Eelnevatel sajanditel on tehnoloogia mõju inimeste elule vaevu märgatav olnud, kuid nüüd on tehnoloogia igapäevaelu loomulik osa. Tehnika hõlbustab ja kiirendab oluliselt mitmesuguste protsesside läbi viimist ning minu arvates on tänapäeval tehnikast saanud ka erivajadusega inimeste jaoks küllaltki oluline abivahend. Nõukogude perioodil tauniti kõikvõimalikesse erinevustesse ja erivajadustesse positiivselt suhtumist ning erivajadusega inimene saadeti väga kergekäeliselt eraldatuna kinnisesse asutusse.
Praegusel ajal aga on loomulik, et erivajadusega inimestel on tänu tehnilistele abivahenditele rohkelt võimalusi iseseisvalt toime tulemiseks ja ühiskonnaelus aktiivselt osalemiseks. Nii näiteks saavad pimedad ja vaegnägijad kasutada punktkirjal põhinevat tehnoloogiat või ette antud informatsiooni vastavalt vajadusele hetkega suurendada. Samuti võimaldab tehnoloogia erinevate teenuste ja tegevuste diferentseerimist heliliste märguannetega. Füüsilise puudega inimestele on minu arvates aga suure teene osutanud puutetundliku tehnoloogia areng, sest tahvelarvuteid või smart-tahvleid on oluliselt hõlpsam käsitseda kui kohmakat lauaarvutit ning isegi sülearvuti on minu arvates tahvelarvutitega võrreldes igapäevaseks kasutamiseks suur ja kohmakas.
Tänu IT arengule on erivajadusega inimestel järjest enam võimalusi soovitud hariduse omandamiseks ning samuti on kiirelt leitav ka muu oluline informatsioon, mis on erivajadusega inimestele toeks igapäevaeluga toimetulekul. Nii näiteks on kiiresti leitavad erinevad meditsiinilised ravivõimalused ja teenused ning sotsiaalsed sündmused ja üritused ühiskonnas, mis erivajadusega inimestele huvi võivad pakkuda. Ka hariduse omandamiseks on erivajadusest lähtuvalt väga erinevaid võimalusi alates laialt levinud e-õppest ja kaasavast haridusest kuni lihtsustatud õppematerjalideni välja, mille sihtgrupiks võivad olla väga erineva arengutasemega õpilased. Näiteks vaimupuudega inimestele on võimalik luua põnevaid ja samal ajal lihtsasti mõistetavad materjale, milleks võib olla näiteks ettevalmistav videoloeng toiduvalmistamise teemal koos seda harjutava mänguga.
Hoolimata infotehnoloogia rohketest võimalustest on erivajadustega inimeste elus oluline vältida selle muutumist domineerivaks. Erivajadusega inimesi arendab eelkõige mitmesugune teraapia, mida piiratud võimalustega tehnika pakkuda ei suuda. Samuti on erivajadusega inimeste jaoks asendamatu ja äärmiselt vajalik igasugune sotsiaalne suhtlus. Tehnika võib küll vahel suhtlemist hõlbustada, kuid ei suuda iial inimesele pakkuda sellist rahulolu nagu otsene suhtlus lähedaste ja teiste inimestega. Kahtlemata on tehnika panus inimeste eludes äärmiselt tänuväärne, kuid sellegipoolest tasub inimestel mõtelda, millal on tehnika kasulik ja vajalik ning millal on tark tehnika oma tegemiste juures kõrvale jätta. Tähtis on, et inimesed suudaksid säilitada piirid virtuaalse kaose ja reaalse korrastatud maailma vahel ning mõistaksid, et tehnika ei ole mitte eluviis vaid vahend, mille abil oma eluga hõlpsamalt toime tulla (Palsson, 2000).
Kasutatud allikas: Palsson, H. (2000). Kosmose ja kaose vahel. [30.08.2013]. http://www.ise.ee/telemaatika2000/kogumik/palsson.htm
Praegusel ajal aga on loomulik, et erivajadusega inimestel on tänu tehnilistele abivahenditele rohkelt võimalusi iseseisvalt toime tulemiseks ja ühiskonnaelus aktiivselt osalemiseks. Nii näiteks saavad pimedad ja vaegnägijad kasutada punktkirjal põhinevat tehnoloogiat või ette antud informatsiooni vastavalt vajadusele hetkega suurendada. Samuti võimaldab tehnoloogia erinevate teenuste ja tegevuste diferentseerimist heliliste märguannetega. Füüsilise puudega inimestele on minu arvates aga suure teene osutanud puutetundliku tehnoloogia areng, sest tahvelarvuteid või smart-tahvleid on oluliselt hõlpsam käsitseda kui kohmakat lauaarvutit ning isegi sülearvuti on minu arvates tahvelarvutitega võrreldes igapäevaseks kasutamiseks suur ja kohmakas.
Tänu IT arengule on erivajadusega inimestel järjest enam võimalusi soovitud hariduse omandamiseks ning samuti on kiirelt leitav ka muu oluline informatsioon, mis on erivajadusega inimestele toeks igapäevaeluga toimetulekul. Nii näiteks on kiiresti leitavad erinevad meditsiinilised ravivõimalused ja teenused ning sotsiaalsed sündmused ja üritused ühiskonnas, mis erivajadusega inimestele huvi võivad pakkuda. Ka hariduse omandamiseks on erivajadusest lähtuvalt väga erinevaid võimalusi alates laialt levinud e-õppest ja kaasavast haridusest kuni lihtsustatud õppematerjalideni välja, mille sihtgrupiks võivad olla väga erineva arengutasemega õpilased. Näiteks vaimupuudega inimestele on võimalik luua põnevaid ja samal ajal lihtsasti mõistetavad materjale, milleks võib olla näiteks ettevalmistav videoloeng toiduvalmistamise teemal koos seda harjutava mänguga.
Hoolimata infotehnoloogia rohketest võimalustest on erivajadustega inimeste elus oluline vältida selle muutumist domineerivaks. Erivajadusega inimesi arendab eelkõige mitmesugune teraapia, mida piiratud võimalustega tehnika pakkuda ei suuda. Samuti on erivajadusega inimeste jaoks asendamatu ja äärmiselt vajalik igasugune sotsiaalne suhtlus. Tehnika võib küll vahel suhtlemist hõlbustada, kuid ei suuda iial inimesele pakkuda sellist rahulolu nagu otsene suhtlus lähedaste ja teiste inimestega. Kahtlemata on tehnika panus inimeste eludes äärmiselt tänuväärne, kuid sellegipoolest tasub inimestel mõtelda, millal on tehnika kasulik ja vajalik ning millal on tark tehnika oma tegemiste juures kõrvale jätta. Tähtis on, et inimesed suudaksid säilitada piirid virtuaalse kaose ja reaalse korrastatud maailma vahel ning mõistaksid, et tehnika ei ole mitte eluviis vaid vahend, mille abil oma eluga hõlpsamalt toime tulla (Palsson, 2000).
Kasutatud allikas: Palsson, H. (2000). Kosmose ja kaose vahel. [30.08.2013]. http://www.ise.ee/telemaatika2000/kogumik/palsson.htm
RSS Feed